Lilian Bristol (1982) on eesti tekstiili- ja ehtekunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias tekstiili- ja moedisaini eriala (2005) ning omandanud magistrikraadi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias pärandtehnoloogia erialal (2016). Lilian on mitme pereettevõtte – Mõtleja Tigu, Meistrilt Meistrile – kaasomanik ja kolme lapse ema.
Tekstiili- ja moedisaini õpingute järgselt avastas Lilian koos puusepast abikaasa Martiniga lina- ja villavildi võimalusi, luues erinevaid uute toodete seeriaid alustades köögitarvikutest lõpetades kübarate, kottide ning eritellimus-sisustuslahendustega. Pärandtehnoloogia õpingud viisid Liliani kuldtikandi tehnikate taasavastamiseni ning kuldtikandi tutvustamise ning õpetamiseni.
Lilianit on kunstnikuna alati paelunud tegutsemine piiri- ja äärealadel, mitme materjali kokkupuutepunktis. Tema eesti-juudi-vene päritolu on seda vahealade uurimist vaid toetanud ja tagant tõuganud. Koos abikaasa Martiniga on ta loonud hulgaliselt uusi disainlahendusi, aga ka mänguasjade seeriaid, ehteid ja köögitarvikuid, taasavastades ning avardades sealjuures materjalide, eeskätt vildi kasutusvõimalusi. Lisaks vildile on Lilian töötanud ka puidu, keraamika ja metalliga. Samuti on tegelenud joonistamise ja maalimise, sh ikoonimaaliga.



2014. aastal viisid elu ja magistriõpingud Liliani kuldtikandi juurde. Kullaga tikkimisel on väga pikk ja väärikas ajalugu, Eestis on selle hiilgeajaks olnud 20. sajandi esimene pool, mil kullaga tikkimist õpetati Riigi Kunsttööstuskoolis. Kunsttööstuskooli õpilased ja lõpetajad tegid tellimustöid peaasjalikult kirikutele, tikkides altarikatteid. Tuntuimad eesti kuldtikkijad on Linda Ormesson, Hilda Leinbok-Linnus, Aino Schmidt ja Asta Heinsaar.
Liliani uurimistöö selgitas välja veel ühe iseseisvalt Tallinnas tegutsenud juudi meistri. Isiklikku ateljeed omanud Don Schatz kaunistas kullaga Eesti sõjaväelaste esindusmundreid. Ajaloolise ainese taasavastamise kõrval andis Liliani magisriuurimus „Kuldtikand Eestis: Väljakujunemine 20. sajandi alguses ja kohandamine kaasajal“ olulise panuse ka kuldtikandialase eestikeelse terminoloogia loomisesse.
Oma magistriõpingute ja uuringute käigus omandas Lilian vanu kuldtikkimistehnikaid nii Vene Õigeusu Jeruusalemma Õlimäe Issanda Taevaminemise kloostris kui ka Inglise koolkonna koolides. Nüüdseks on ta välja arendanud isikupärase stiili, ühendades kullaga tikitud töödes traditsioonilisi tehnikaid kaasaegsete võimaluste ning põhjamaise stilistikaga.